Tänasel õpetajatepäeval otsustasin kirjutada meie lasteaia raamatukogu värskendamisest.
Täna just sellepärast, et hommikul sain ma täiesti ootamatu ja südantsoojendava tunnustuse osaliseks. Ühel hetkel astusid rühma sisse direktor ja majandusjuhataja. Selles ei olekski midagi tavapäratut, sest õpetajatepäeval käivad nad alati lilleämbriga kõik rühmad läbi ja peavad õpetajaid meeles. Tavapäratu oli aga see, et neile järgnesid ka kõik meie maja õpetajad. Ja nad tulid meie rühma, et anda meie rühma meeskonnale üle Tarekese “Aasta Tegu 2022” tiitel ja tänusõnad meie lasteaia raamatukogu korrastamise eest.
Meie raamatukokku oli (nagu lasteaedades ikka) läbi aegade kogunenud palju erinevaid raamatuid, mida oli küll pisut üritatud teemade järgi sättida, kuid reaalsuses ei teadnud vist keegi päris täpselt mis meil on olemas ja mis mitte. Mitmel korral olin tabanud end mõttelt, et kui oleks olemas nö digitaalne andmebaas meie raamatutega, siis oleks nii lihtne uurida kas ühte või teist raamatut võiks leida ka ehk meie raamatukogust.
Kui siis ühel koosolekul tõstatas direktor teema, et võiksime mõelda sellele mida saaksime raamatukoguga ette võtta, et see kasutajasõbralikum ja korrastatum oleks, siis analüüsisin vaikselt oma peas läbi lihtsaid digitaalse andmebaasi loomise lahendusi, arutasin oma rühma meeskonnaga läbi kas oleme valmis selle projekti enda peale võtma ja siis veel veidi sellele mõelnuna andsin oma sõna, et hakkame kolmekesi sellega tegelema.
Algselt tundus see paari nädala töö – jagada raamatud enamvähem teemade järgi ära, sisestada pealkirjad ja autorid andmebaasi ja viia raamatud tagasi raamatukokku. Reaalselt see muidugi nii lihtne ei olnud ja võttis plaanitust oluliselt rohkem aega. Aga saime tehtud!
Ja otsustasin siin jagada meie kogemust, et ehk läbi selle julgustada ka kedagi teist seda teekonda ette võtma ja seeläbi õpetajate elu oluliselt lihtsamaks tegema.
Alustuseks vedasime absoluutselt kõik raamatud, pildimaterjalid ja õppemängud raamatukogust oma rühma, kus üks assistentidest neid tasapisi teemade kaupa sorteerima hakkas. Oli raamatuid, mis oleks mitmesse kategooriasse sobinud, oli neid, mida ei olnud kuskile sobitada, oli neid, mis vajasid parandamist, oli neidki, mis said üldse välja praagitud.
Mina hakkasin samal ajal looma põhja digitaalseks andmebaasiks ja andmebaasi keskkonnas sai Google Sheets ehk arvutustabel. Seda on lihtne kasutada, lihtne jagada ja saab luua kerge vaevaga just täpselt sellise lahenduse nagu parajasti vaja on.
Veergude pealkirjad said järgmised:
Kategooria – sinna alla läksid “pedagoogiline kirjandus”, “pedagoogika: erinevad teemad”, “lastejutud, muinasjutud, luuletused”, “õppemängud”, “pildimaterjal” ja “DVD-d”
Sari/alamkategooria – sinna sai täpsustuseks kirjutada sarja nime (nt Kuldraamatud, Tea ja Toimeta vms) või siis alamkategooria (nt eripedagoogika, loodus ja loomad, keeleõpe vms)
Autor/koostaja – ilmselt ei vaja täpsustamist 🙂
Pealkiri – ilmselt ei vaja täpsustamist 🙂
Kogus – mitu eksemplari antud raamatut meil on
Number – meie raamatud on eelnevalt valdavalt sisse kantud ühte kaustikusse ja seega saanud seal ka numbrid, mis on kirjas raamatu vahel oleval laenutuskaardil (etteruttavalt oli nendega ikka piisavalt segadust, mõned olid lisamata, mõned numbrid valesti kirjutatud jne)
Kommentaar – kui on midagi veel lisada, nt et raamatuga on kaasas CD või lauamäng, raamat on kahes keeles vms.
Ja eraldi leheküljed said loodud raamatutele, pildimaterjalile, õppevahenditele ja -mängudele ning DVDle.
Tegelikult ei tulnud kõik need pealkirjad ja kategooriad kohe alguses, vaid kujunesid suuresti töö käigus, aga sellised nad said. Neid lahtreid hakkasin mina siis jooksvalt täitma vastavalt sellele kuidas raamatud minu kätte jõudsid.
Samal ajal selgus, et paljudel raamatutel on puudu laenutuskaart või see nurgake, kuhu vahele see kaart panna ja paljud ei ole üldse kaustikusse sisestatud. Seega kujundasin vanade laenutuskaartide asemel kiiresti uue ja just meie lasteaiale kohandatud kaartide põhja ja minu teine assistent hakkas tegelema nende väljalõikamise, täitmise ja raamatute vahele lisamisega.
Muidugi ei olnud need ülesanded rangelt ainult selle jaotusega, saime ikka kõik kõike teha. Kokku käis meie käest läbi ligi 1500 objekti raamatute, brošüüride, õppemängude jm vahendite ja kirjanduse näol.
Kui raamat oli saanud uuendatud laenutuskaardi ja digitaalsesse andmebaasi sisse kantud, siis hakkasime neid tasapisi tagasi raamatukokku viima. Kõik riiulid said endale korralikud teemasildid, et nende hulgas oleks võimalikult lihtne orienteeruda.