Septembri lõpus (27-30.09.22) oli mul võimalus meie lasteaia Erasmus+ projekti raames külastada kahte lasteaeda Norras Molde linnas. Külastuse peamiseks eesmärgiks oli vaatluspraktika raames saada ülevaade sellest kuidas toetatakse Norra lasteaedades mujalt keele- ja kultuuriruumist pärit laste kohanemist ja keeleõpet.

Enne lasteaedades nähtu ja kogetuni minekut mõne sõnaga Norra lasteaedadest ja õppekavast üldiselt. Lasteaias käivad lapsed üldiselt vanuses 1-6a. Kooli minnakse Norras kuue aastaselt. Lasteaias töötavad vastava hariduse saanud õpetajad (pedagogisk leder), kes abistavad last õppimisel, mängimisel ning erinevate sotsiaalsete ja kultuuriliste tegevuste juures. Tegutsetakse nii toas kui õues. Väga oluline on lasteaia ja kodu vaheline koostöö. Erivajadusega lastel on õigus täiendavale toele lasteaias.
Meie mõistes õppekava Norras ei ole, on hoopis raamplaan, mis kirjeldab lasteaedade sisu ja ülesandeid üldiselt. See koosneb üheksast peatükist: põhiväärtused; rollid ja vastutusalad; eesmärgid ja sisu; laste osalus; koostöö lasteaia ja kodu vahel; üleminekud; lasteaed kui pedagoogiline asutus; töömeetodid; õpivaldkonnad. Kõige suuremaks erinevuseks meie õppekavaga on kindlasti see, et puuduvad laste vanusest lähtuvad eeldatavad õppetulemused. Sealjuures on huvitav, et õpetajate sõnul tähti/lugemist/kirjutamist ning arvutamist lasteaias otseselt ei õpetata, kui lapsel endal on huvi selle vastu, siis muidugi õpetaja tutvustab tähti ja numbreid, kuid eeldatakse, et neid hakkab laps alles koolis õppima ja koolis alustataksegi selles mõttes täitsa algusest. Samas raamplaan siiski veidi sellele viitab ning ka praktikas õnnestus siiski näha kasutusel olevat töövihikut.  Kõige suuremaks sarnasuseks Norra raamplaani ja meie õppekava vahel on mängu olulisus ja lapsest lähtumine kõikides tegevustes. 

Norra lasteaia raamplaaniga (ingl. k) saab tutvuda siin: Framework plan for kindergartens 
Ühtlasi jagan ka oma Norra alushariduse raamkava analüüsi mängu ja mitmekultuurilisuse kontekstist lähtuvalt, mille mõned aastad tagasi Tartu Ülikoolis aine “Õppekava koostamise ja rakendamise alused” (Maria Jürimäe) raames koostasin.    

Nelja päeva jooksul külastasime koos kolme kolleegiga kahte erinevat lasteaeda. Kuna mõlemad lasteaiad erinesid teineteisest nagu öö ja päev, siis ma nimeliselt kumbagi välja tooma ei hakka, sest olgugi, et ühe lasteaia kogemus oli pigem hästi kurb, olen ma siiski tänulik selle eest, et nad olid valmis meile oma uksed avama. Ma ütlen alati, et igast kogemusest on võimalik õppida, ka sellisest.

Esimene lasteaed oli pigem nagu koht, kus lapsed “on oma päeva ära” sel ajal kui vanemad tööl peavad olema. Mänguasju oli vähe ja kahjuks ei näinud ka väga sisulist mängu nendega. Riiulid olid pigem tühjad, seinad lagedad, mööbel, ruumid ja ka õueatraktsioonid väsinud.

Ka põrandad ei olnud kõige puhtamad. Õpetajad olid pigem ehmunud meie tulekust ja kohmetud (ehkki oleme kahe aasta jooksul, mil projekt algas, olnud suhtluses). 2-3a laste rühma sisenedes avanes meile vaatepilt, kus need pisikesed mähkmete ja luttidega põnnid kõõlusid püsti diivani seljatoel, üritades selle kohal olevalt riiulilt raamatuid kätte saada (said ka!). Pikal otsimisel suutsime mõnest kohast tuvastada üksikud laste kunstitööd, mõnest kohast ka pilte, mis viitavad päevakavale. Õues käies lõdisesid õpetajad jopedes, samal ajal kui lapsed olid pusade väel, paljaste peade ja kinnasteta. Kellel olid joped-kombed, siis lukud olid valdavalt lahti ja üks neiu oli suisa kleidiga õues. Kui õpetajalt küsisime selle kohta, siis saime vastuseks, et lapsed mängivad ja küll nad ütlevad kui neil külm on. Samas tõid vanemad samal ajal ka lapsi ja kedagi ei paistnud selline õueriietus häirivat.  Kellel ninast tatt voolas, sellel voolas. Kellel mähe oli silmnähtavalt põlvini, sellel oli… Käte pesemist kui sellist me seal ei näinud, tualetis käimine oli ebaregulaarne ja neid, kellel mähe oli potile üldse ei pandud. Magamiseks oli ühes toas põrandal kuus õhukest madratsit ja veel mõned madratsid, mis laotati enne lõunat teise tuppa põrandale maha ning erinevad suuruses fliisi tükid, mille laps võis soovi korral endale peale võtta. Magati loomulikult samade riietega, millega eelnevalt ka mängiti.

Aga mis mulle meeldis? Lapsed istusid kõrgetel toolidel tavamõõdus laua taga. Kodus ju istub ka laps perega koos söögilauas, mitte eraldi madalas laste lauas. Ja õpetaja seljale on selline lahendus ainult hea.

Ühes rühmas oli õpetaja, kes oli varasemalt elanud ka Hispaanias ja oli väga avatud suhtleja. Tema puhul oli näha, et tahab rohkem pakkuda kui keskkond seal soosib. Tema oli ka ainus, kes viis läbi meie juuresolekul ühe õppetegevuse (meie mõistes hommikuring) osade lastega (kolmandik rühmast, väiksemad, saadeti sellel ajal teise õpetajaga õue). Aga ta oli väga huvitatud meie lasteaia süsteemist, temaga sai arutletud Norra lasteaiasüsteemi üle. Kahjuks jäi ta haigeks ja teisel päeval teda polnud. Positiivse üllatusena oli aga juba teisel päeval lasteaias asendajad (peale selle ühe õpetaja oli veel personali haigestunud). Ehk süsteem selles osas toimib hästi, et on võtta abilisi kui vajadus tekib. Ühe asendaja näol oli tegu Indiast Norrasse kolinud noore naisega, kes jagas oma kogemusi Norra lasteaedadest ja rääkis pisut ka India lasteaedadest. Samuti meeldib mulle see, et väikesed lapsed (alla 3a) magavadki õues kärudes ja seda aastaringselt!
Ma veel päris täpselt ei tea kuidas suhtuda laste vabalt igal pool turnimisse ja ronimisse. Ühelt poolt leian ma, et see on lapse füüsilise arengu seisukohalt väga hea ja kui on olemas piisavalt personali, kes lapsi juhendavad ja toetavad, siis see on väga hea. Teisalt mõtlen ma sellele, et õpetaja vastutab lasteaias laste elu ja tervise eest ja meie lasteaedades oleva laste ja täiskasvanu suhtega ei ole alati võimalik selliste tegevuste ajal nii individuaalset juhendamist pakkuda nagu see vajaks.

Teine lasteaed oli esimesele täielik vastand. Alustades sellest kuidas meile hoovi peale vastu tuldi ja tervitati nagu väga oodatud külalisi. Lasteaed oli LASTE AED! Ehk siis seintelt ja ruumidest peegeldus väga selgelt seda, et keskkond on mõeldud lastele. Joonistused akendel, mänguasjad ja raamatud riiulitel, pildid (nt päevakava, söögilaua juures toiduained jms) seintel, laste kunstitööd nii laes rippumas kui seintel.

Rühma sisenedes pildid ja tervitused nendes keeltes, mis rahvustest lapsi antud rühmas käib.  Esimeses rühmas, kuhu läksime (2-3a lapsed) oli lausa meie ootuses seinal lipp koos norra- ja eestikeelsete tervituste ja hüvastijättudega. Kusjuures lastega oli juba eelnevalt räägitud, et tulevad külalised Eestist!
Nende kahe päeva jooksul oli meil võimalik käia kõige väiksematega lasteaia taga metsamatkal öökull Hedwigit otsimas (sealjuures voolas lõkkeplatsilt läbi ka väike ojake, mille äärde kummiriietes välja tulnud lapsed võisid rahulikult oksakestega kala püüda, kive vette loopida ja julgemad ka jalgupidi vette astuda. Seda kõike rühma personali pideval jälgimisel, toetamisel ja juhendamisel.

4-5a laste rühmas saime osa sellest kuidas lapsed ise endale suppi tegid (st teravate nugadega kartulit ja porgandit tükeldasid – muuseas tervelt 2 last lõikas sel ajal endale noaga sõrme, keegi ei nutnud ega manitsenud, vaid rahulikult pandi plaaster peale ja laps jätkas sealt, kus pooleli jäi). Pärast sõime õues seda valminud suppi ühiselt koos lastega.

Kõige suuremate rühmas saime osa lauludest, mille saatel oodati kui teine õpetaja teises toas lõunasöögi järgselt koristas, ning nägime kuidas arutati läbi mida keegi järgmiseks tegema läheb ja iga laps sai ise oma tegevuse valida ja seda valikut toetati. Kolmel päeval nädalas käib see rühm bussiga kusagil lasteaiast väljas looduses. NB! Lasteaial on selleks oma buss!!! Kord nädalas käib seal majas muusikaõpetaja, kes sel aastal laulab pool tundi koos kõige pisematega. Saime ka selles tegevuses osaleda. Ning reedeti toimub fun friday ehk lõbus reede, kus osalevad kõik rühmad. Iga kord valmistab erinev rühm selle ette ja see võib olla ükskõik milline lõbus tegevus lasteaia õuealal. Sel korral oli üle terve hoovi peidetud erinevat värvi ruute (lamineeritud),mis tuli üles otsida ja vastavasse ämbrisse tuua. Absoluutselt mingit võiduefekti polnud, aga lastel oli otsimisest ja jooksmisest lõbu laialt.

Ahjaa.. Õpetajad saavad igal aastal endale uue tööriietuse ja seda nii vihmariiete kui ka lihtsalt jope ja pükste näol nii kevad-sügiseks kui ka talviseks ajaks. Unistus..
Neid emotsioone võiks jätkata veel lõputult! Ja oli tunda, et kõik töötavad südamega! Neid tegevusi ei olnud ette valmistatud spetsiaalselt meie tulekuks, need olid igapäevased, lastele tuttavad ja tavapärased protsessid, mida me nägime.

Seega nagu näha kahe lasteaia kirjeldusest võib samadel alustel toimetada täiesti erinevalt! Kõik algab suhtumisest…

Siin on ehk sobiv kohta tuua välja üks minu hinnangul suurim miinus Norra lasteaedade puhul –  söök. Toitutakse valdavalt võileibadest, lisaks veidi puuvilju. Hommikused võileivad panevad vanemad karbiga kaasa, lõunased ja õhtused valmistab õpetaja vastavalt laste soovidele. Teises lasteaias oli siiski jõutud sinnamaani, et kahel päeval nädalas pakutakse lastele sooja sööki, mis tuuakse mujalt kohale, siiski on võileibadel liigselt suur roll mitte ainult laste, vaid ka täiskasvanute toitmisharjumustes.

Üritan hakata vaikselt seda postitust kokku võtma ja toon lõpetuseks välja, mis ma võtan enda jaoks kaasa just mitmekultuurilisuse kontekstis.

• Teadmise, et vanemaid motiveerib siiski riigikeelt õppima see kui keeleõpe on seotud toimetulekutoetustega nagu Norras. Selle teadmise sain tegelikult juba 5a tagasi kui esmakordselt Norras sisserändajate integreerumist “õppimas” käisime, kuid ka praegu kinnitasid õpetajad, et kõik uued saabujad on väga motiveeritud kasvõi esmase sõnavara omandama ja kasutavad neid kohe ka õpetajaga lasteaias suheldes.
• Õpetajatega vesteldes ja just teise lasteaia rühmaruume silmas pidades sain kinnituse, et olen olnud õigel teel kasutades just pildimaterjali nii laste kui ka muukeelsete lapsevanematega (ka minul on rühmas palju pilte seintel, samuti olen varasemalt kasutanud seinal lippe ja tervitusi vastavalt rühmas käivate laste rahvustele – hetkel on mul ainult eesti lapsed).
• Ehkki Norra on väga mitmekultuuriline riik, siis kogu õppetegevus käib siiski norra keeles ja meie külastatud lasteaedade rühmades ei olnud muukeelsete laste protsent väga kõrge (pigem üksikud lapsed igas rühmas ja nendelgi oli kõigil erinev emakeel).
• Senisest rohkem tuleb väärtustada laste oma keelt ja kultuuri ning teha selles suunas tegevusi ning koostööd lapsevanematega! Me Eestis pisut kardame liigselt veel seda, et siis laps ei omanda piisavalt keelt kui ütleme lapsele tema keeles mõningaid tuttavaid sõnu või ei kohane piisavalt kui pakume lapsele siiski halal toitu.
• … (võimalik, et oma materjale läbi töötadel tuleb veel mõni mõte täienduseks, jätan siia selleks mõtteruumi)

Vaatluspraktikad said teoks tänu Erasmus+ projektile „Muust keele- ja kultuuriruumist pärit laste integreerimine koolieelsesse lasteasutusse ning nende keeleõppe toetamine läbi erinevate metoodikate“